Iga kauni kodu ning õnnestunud sisustuslahenduse loomisele eelneb esiteks selge visioon oodatavast tulemusest ning teiseks sellesama visiooni järgi detailselt loodud projekt. Ühtviisi projekteeritakse nii hooneid kui ka mööblit.
Aktiivne ning avatud suhtlus kahe osapoole – tellija ning töö tegija – vahel aitab kaardistada kõik vajadused, soovid ning nõudmised. Paneme paika põhikriteeriumid, milleks köögimööbli puhul on näiteks:
Iga projekti põhieesmärgiks on tuua unistused esmalt mõtteist paberile ning seejärel juba paberilt ellu. Korralik mööbliprojekt on esimeseks ning hädavajalikuks eelduseks kvaliteetse ning just kliendi soovide järgi loodud mööbli valmistamiseks. Põhjalik projekt sisaldab nii tööaja, furnituuri kui ka materjalide kalkulatsioone ning peamiste funktsionaalsete tsoonide paigutust. Samuti annab see tislerile ülevaate tööde järjekorrast, mis omakorda tagab kogu protsessi efektiivsuse ning maksimaalse kvaliteedi. Praeguseks on juba pea enesestmõistetav, et lisaks paberil olevale projektile luuakse vastavast projektist ka 3D mudel.
Kolmemõõtmeline modelleerimine on väga hea abimees lõpptulemuse detailseks visualiseerimiseks. 3D modelleerimine on tänapäeval juba sama oluline kui klassikaline mööbli projekteerimine. 3D mudeli genereerimine võimaldab kliendile luua tervikpildi keskkonnast, kuhu tellitav mööbel peaks sobituma. Samuti annab see parema ülevaate materjalide omavahelisest koosmõjust ning tellitava mööbli asetusest konkreetses ruumis.
Sisuko insenerid on oma tegevusaastate jooksul õppinud looma lahendusi nõudlikele Skandinaavia turgudele ning teinud koostööd paljude rahvusvaheliselt tunnustatud sisekujundajate ning arhitektidega. Oma töös püüame alati olla kliendiga nii-öelda ühel pool lauda, aidates kaardistada soovide ning vajadusi. 3D modelleerimine võimaldab kliendil paremini sõnastada ning täpsustada oma unikaalseid soove ning meil mõista paremini ruumipaigutust ning sellest tulenevaid tööülesandeid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et universaalselt hea mööbliprojekt
Kliendi kinnitatud põhjalik tööprojekt on iga mööblieseme või –projekti loomise aluseks. Töö tegemise ajal kontrollitakse järjepidevalt iga tööetapi täitmist. Oleme oma klientidele alati olemas, kui tekib täpsustavaid küsimusi või täiendavaid soove. Julgeme kinnitada, et ükski mööbliese või loodud terviklahendus ei lahku meie tehasest ilma põhjaliku ülevaatuseta.
Ergonoomika teadusharuna käsitleb lahendusi, mis on inimesele turvalised, tõhusad ning optimaalsed, seda nii tegevusviiside, -vahendite kui ka -keskkonna osas. Väga palju pööratakse ergonoomikale eeskätt just töökohtade või eluruumide planeerimisel.
Köök on üks tähtsamaid eluruume, kus veedetakse väga palju aega. Sestap tasub kööki kujundades ning planeerides mõelda eri lahendused hoolikalt läbi. Oleme oma meeskonnaga funktsionaalse ning mugava ruumilahenduse loomisel alati abiks, ent toome ka siinkohal välja mõned üldised põhimõtted, millele tasuks juba varakult mõtlema hakata.
Meie kõik anname endast 100%
Töökolmnurga all peetakse silmas köögi kolme peamise tegevuskeskuse – külmkapi, kraanikausi ja pliidi – omavahelist paiknemist. Mida sirgjoonelisem ning lühem on neid ühendav liikumistee, seda mugavam ning mõnusam on köögis toimetada. Eri uuringute tulemuste põhjal on köögi põhiliseks tegevuskohaks kraanikauss – selle juures toimetatakse umbes 40 protsenti köögis viibitud ajast. Seetõttu peaks just kraanikausi asetama köögis teadlikult planeeritud kohale. Lisaks on välja arvutatud, et kasutajamugavuse tagab, kui valamu asub umbes 120 – 210 cm kaugusel külmikust ning 120 – 180 cm kaugusel pliidist.
Sageli mõeldakse esimese asjana värvide ja materjalide omavahelisele kokkusobivusele – ja see on samuti oluline! -, ent köögi (ja tegelikult mis tahes muu eluruumi või mööblilahenduse) planeerimise puhul peaks olema esikohal kasutajamugavus. Köögis tähendab see muu hulgas ka seda, et liikumisel oleks võimalikult vähe takistusi ning liigset koormust kehale. Kui köögis toimetab pigem väiksemat kasvu kokk, siis ei ole otstarbekas planeerida hulganisti kõrgel asuvaid kappe. Või hoopis vastupidi – ka liigne kummardamine võib muutuda pikal kasutamisel ebameeldivaks probleemiks. Töötasapindade optimaalse kõrguse kalkuleerimisel tuleme Sulle kindlasti appi! Samuti tuleks mõelda, kas vahekäigus on piisavalt ruumi, kuidas avanevad kappide, ahju ja külmikute uksed jne.
Köögitehnika planeerimisel eristavad mõned teooriad kolme-, mõned neljatasandilist tsoonideks jaotamist. Kolme tsooni puhul jaotatakse köögiala enamkasutatavate, vähemkasutatavate ja harvakasutatavate esemete vahel. Vastavalt sellele tuleks esimesed paigutada läbivalt ühele kõrgusele ning vähem- ja harvakasutatavad esemed teistele tasanditele (kas kõrgemale või madalamale). Ent kasutatakse ka köögimööbli jaotamist nelja ossa: väga madal (põrandast u 40 cm), madal (40-75 cm), keskmine (75-190 cm) ning kõrge (üle 190 cm). Kõige kõrgemale ja kõige madalamale paigutatakse taas esemed, mida kasutatakse pigem harvem. Madalale tasandile paigutatakse sageli mahukamad sahtlid/kapid köögiriistade ja kodutehnika hoidmiseks, keskmine tasand sobib hästi enimkasutatavate tarvikute paigutamiseks.
IT 
ET 
EN